Suur või väike? Mida räägib mustika suurus selle kasvamisest
- Aug 13
- 2 min read
Updated: Aug 14
Kas oled märganud, et mõned mustikad on hiiglaslikud, teised aga pisemad? Sageli eeldatakse, et iga kultuurmustikas peaks välja nägema samasugune. Tegelikult on kultuurmustika maailm hoopis kirjum ja põnevam – ning iga marja suurus ja kuju räägib omaette loo sellest, kuidas taim on looduses sirgunud.
Poest tuttav suur mari on üldjuhul kännasmustikas ehk highbush blueberry. Meie Ervita Marjakasvatuses kasvatame aga midagi teistsugust: ahtalehist mustikat ehk lowbush blueberry’t (Vaccinium angustifolium). Ahtalehise mustika loomuliku marja suurus varieerub rohkem ja on iseloomuliku sügava maitdega. Kuid miks see nii on? Vastus peitub taime enda olemuses.
Madalakasvuline mustikas kasvab teistmoodi
Kännasmustikad istutatakse tavaliselt üksikute põõsastena korrapärastesse ridadesse, mis tagab ühtlase väljanägemise. Meie ahtalehine mustikas elab aga hoopis teistsugust elu: ta kasvab madala, tiheda taimkattena ja levib maa-aluste risoomide kaudu.
Ühest taimest ja selle risoomidest arenevad geneetiliselt samasse klooni kuuluvad võrsed. Põllul paiknevad aga kõrvuti erinevad kloonid, millest igaüks kannab veidi isemoodi marju – need võivad erineda suuruse, värvitooni, valmimisaja ja isegi maedi poolest. Nii tekib meie põllule täiesti loomulik, elav mosaiik, kus iga peotäis marju on kordumatu segu.
Tolmeldamine ja looduse rütm mõjutavad marja suurust
Selleks, et ahtalehine mustikas vilju kandaks, vajab ta head risttolmlemist erinevate kloonide vahel. Kui õiele jõuab piisavalt sobivat õietolmu, moodustub marjas rohkem elujõulisi seemneid – ja see tähendab otse ka suuremat marjamassiga vilja.
Tolmeldamine ei ole siiski ainus mõjutaja. Marja suurust kujundavad ka klooni geneetika, vee ja toitainete kättesaadavus looduslikust pinnasest, ilmastik, päikesevalgus ning põõsa viljakoormus.
Kas väiksem või ebaühtlasem mari on halvem?
Sugugi mitte. Väiksem mari ei ole ebaõnnestunud kännasmustikas, vaid hoopis teistsuguse, metsikuma liigi loomulik ja väärtuslik vili.
Meie hoolitseme maheviljeluses selle eest, et taimedel oleksid parimad looduslikud tingimused kasvamiseks. Kuid me ei püüa muuta seda, kes ahtalehine mustikas on. Tema loomulik varieeruvus on tema identiteet ja just see teebki ta nii erakordseks.
Kuid teine ja võib-olla veelgi liigutavam lugu peitub selles, kus me neid kasvatame. Me rajame oma istandusi ammendunud turbarabadele. See on vana tööstusmaastik, millele me anname täiesti uue hingamise ja taasrohestame selle mahedalt. Vaccinium angustifolium armastab just sellist happelist turbaaeda. Nii et iga mari, mida sööte, on tegelikult osa Eestimaa looduse taastamise loost.
Ervita ahtalehine mustikas – mahedalt kasvatatud, kultuurselt metsik
